Analüüs - HITSA IKT- alased koolitused lasteaiaõpetajatele ja saadud
pädevuste rakendumine praktikas
Eva Maria Eevald
Valisin analüüsimiseks Eve
Saare magistritöö, kuna see tundus minu jaoks huvitav ja samas ka aktuaalne teema.
Analüüsitavaks teemaks valisin
HITSA IKT- alased koolitused lasteaiaõpetajatele ja saadud pädevuste rakendamine
praktikas. Autor põhjendab uurimuse vajalikkust sellega, et lasteaiaõpetajad
üle Eesti on nüüdseks viimase 4 aasta jooksul osalenud aktiivselt Tiigrihüppe
SA poolt pakutud kolme erineva sisuga infotehnoloogiaalasel koolitusel, millest
ühte pakutakse paralleelselt ka veebipõhisena Koolielu portaalis. Koolituste tagasisides
on küsitud osalenutelt hinnangut iseendale õppijana, hinnangut korraldusele, koolituse
sisule ja ootuste täitumisele. Ei ole läbi viidud hilisemat uuringut, kuidas koolitustel
omandatut on rakendatud tööl. Selle põhjal tõstatus probleem, kas koolitustel
osalenud lasteaiaõpetajad said juurde julgust infotehnoloogiavahenditega
toimetulekuks ning kas rakendati oma teadmisi, infotehnoloogiavahendeid ja
mitmeid programme õppetegevuste mitmekesistamisel. (Eve Saare, 2015)
Uurimistöö probleemist ja
eesmärkidest lähtuvalt püstitati uurimisküsimused: 1. Milliseid IKT vahendeid
ja tarkvara on õpetajatel oma töökohal võimalik kasutada? 2. Kuidas õpetajad
hindavad enda oskusi kontoritarkvara ja kursustel tutvutud programmide
kasutamisel? 3. Kuidas kursustel omandatut on rakendatud õppe- ja kasvatustöös?
(Eve Saare, 2015)
Käesoleva uurimuse eesmärgiks
on välja selgitada Tiigrihüppe SA poolt 2010-2011 loodud ja 2010-2014. a
läbiviidud koolitustel osalenute võimalused IKT vahendite kasutamiseks oma
tööalases tegevuses ja arengus ning omandatud pädevuste rakendumine õppe- ja
kasvatustegevuses. (Eve Saare, 2015)
Uurimise tulemused annavad
ülevaate lasteaedade IKT vahendite hetkeseisust, koolituste kasutegurist ja infotehnoloogia
kasutamisest õppe- ja kasvatustöös. Uurimistöö koosneb neljast peatükist,
millest esimene annab ülevaate IKT rollist alushariduses. Teine peatükk annab
ülevaate Tiigrihüppe SA poolt loodud kolme koolituse koolituskavast. Kolmas
peatükk kirjeldab uurimistöö metoodikat ning neljandas peatükis analüüsitakse
uurimistulemusi, koostatakse arutelu ja tehakse järeldused. (Eve Saare, 2015)
Uurimismeetodiks valiti
kvantitatiivne meetod ning viidi läbi kirjalik küsitlus. Nimetatud meetod
valiti seetõttu, et see on efektiivne olukorra kaardistamiseks. Kvantitatiivset
uurimust iseloomustab eesmärk saada võimalikult palju objektiivseid empiirilisi
andmeid piiritletud objektide kohta, materjalide kogumiseks kasutatakse
üldjuhul standardiseeritud ankeete. Järeldused tulemuste kohta tehakse
uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades tunnuste aritmeetilisi
keskmisi. (Hirsijärvi & Huttunen , 2005, 179.)
Valim moodustati
lasteaiaõpetajatest, kes olid osalenud nelja Tiigrihüppe SA koolitaja koolitustel.
Valimist jäeti välja lasteasutuste juhid, keda koolitajad teadsid. Küsimustiku valikusse
jäeti siiski juhtide ametinimetus sisse kuna nelja aasta jooksul võisid
õpetajad oma ametiredelil edasi liikuda. Koolitajad, kellelt õpetajate e-posti
aadressid saadi, olid viinud kontaktkoolitusi läbi Tallinna üldhariduskoolide
arvutiklassides ja Harjumaa lähi valdade erinevate koolide arvutiklassides ning
Jäneda kooli arvutiklassis. Osa koolitustest toimus e-õppena, mis viidi läbi
Koolielu portaalis. Küsitlus saadeti laiali 383 lasteaednikule kes olid koolitustel
osalenud. Vastuseid laekus 113, mis on 30% ankeedi saanutest. Paikkonniti
jagunesid vastajad järgmiselt: kõige enam vastuseid 32.7% tuli Harjumaalt, üpris
võrdväärselt Tallinnast, 28.3% ja Lääne-Virumaalt, 25.7% ning ülejäänud mujalt Eestimaalt
13.3%. Nendeks paikkondadeks osutusid Viljandimaa, Pärnumaa, Tartumaa, Läänemaa
ja Raplamaa. Vastanutest 93 olid rühmaõpetajad, kuid vastuseid tuli ka 4
muusikaõpetajalt, 3 liikumisõpetajalt, 2 õpetaja-abilt ning 2 logopeedilt.
Direktorina ja õppealajuhatajana määratlesid end 9 vastajat. (Eve Saare, 2015)
Vastavalt uurimisprobleemile töötati
välja küsimustik. Küsimustik sisaldas valikvastustega-, hinnangulisi- ja avatud
küsimusi. Mitme küsimuse juures paluti anketeeritaval oma arvamusi põhjendada
ning iga küsimuste bloki lõpus oli võimalus vastajatel veel kirjutada oma
mõtteid, kui sooviti midagi lisaks öelda. Küsimusi oli ankeedis kokku 55 ja
need olid jagatud kuueks valdkonnaks:
1. IKT vahendid lasteaias -
rühma ja lasteaia varustatus IKT vahenditega. Uuriti, millised IKT vahendid on
rühmas olemas igapäevaseks kasutamiseks ja millised vahendid ühiseks kasutamiseks
terve lasteaia personali tarbeks. Küsiti, kas kasutatakse ka mõnda isiklikku seadet
ja paluti anda üldine rahuloluhinnang IKT vahendite olemasolu kohta rühmas (6 küsimust).
2. Õpetaja pädevused loetletud
programmide kasutamisel - õpetaja isiklik hinnang põhilise kontoritarkvaraga
(tekstitöötlus-, tabeltöötlus-, fototöötlusprogramm, esitluse loomise tarkvara,
joonistusprogramm) toimetuleku kohta skaalal 1-5 ni. (7 küsimust).
3. Loovus ja IKT –
veebimaterjalide isiklik kasutamine õppe- ja kasvatustöös lastega ning IKT
kasutamise olulisus õppe- ja kasvatustöös lastega, kus esimesele osale
küsimustest anti hinnang, kui tihti kasutatakse veebis leiduvat ja teisele
osale küsimustest anti olulisushinnang sõnastatud eesmärkidele, kas on väga
oluline või üldse mitte oluline (14küsimust).
4. Suhtlemine ja koostöö –
milliseid Google vahendeid kasutatakse, kuidas omavahel suheldakse ja tehakse
koostööd ning kuidas infot ja ideid ning parimat praktikat jagatakse. Osale
küsimustest anti hinnang skaalal 1-5 ni (7 küsimust).
5. Loomine – kas õpetaja on
ise loonud õppe- ja kasvatustöö jaoks midagi ja mida on ta loonud koostöös
lastega ning kas õpetaja vajab abi või tuge IKT kasutamisel õppe- ja kasvatustöös.
Osale küsimustest anti hinnang skaalal 1-5 ni.
6. Tagasivaade Tiigrihüppe SA
koolitustele – kas koolitused arendasid oskusi tööks IKT vahenditega, pakkusid
ideid ja mis inspireeris nii, et kohe töös kasutati (8 küsimust).
7. Vastaja taustaandmed –
lasteaia asukoht, vanus, haridus, tööstaaź, ametinimetus (5 küsimust). (Eve
Saare, 2015)
Uurimust tutvustav
elektrooniline kaaskiri koos küsimustiku internetiaadressiga saadeti õpetajatele
isiklikele meilidele. Kõik kellele küsimustik saadeti, olid naised. Soo määratlemine
jäi taustaandmete uurimisest välja, kuna koolitajad teadsid, et osalejateks olid
vaid naised. Küsitlus viidi läbi aprillikuu alguses ja vastamiseks anti aega
kaheksa päeva. Vastuseid laekus 113, mis on 30% laiali saadetud ankeetidest. Ankeetküsitluse
vastused laekusid Google Drive keskkonda ning programm moodustas automaatselt
vastustest esmased kokkuvõtted. Andmete analüüsimiseks ja jooniste loomiseks
kasutati Microsoft Office Excel 2007 tabeltöötlusprogrammi. (Eve Saare, 2015)
Uurimusest selgus, et
lasteaedade varustatus IKT vahenditega on oluliselt paranenud, mis tagab ka
paremad võimalused oma töös tehnoloogiat kasutada. Kui aastal 2011, Mägi, K. oma
uurimistöös selgitas välja, et vastanutest 50% oli arvuti ja internetiühendus
rühmas, siis praeguse uurimuse tulemusel selgus, et vastanutest 93% on arvuti
ja internetiühendus rühmas olemas. Selgus, et kindlalt 50% õpetajatest on
rühmas ka kõlarid. Siit saab järeldada, miks 77% õpetajatest on üldiselt rahul
IKT vahenditega rühmas. See on seletatav, et vastav tehnika annab võimaluse
õppetöösse integreerida helidega seotud õppematerjale, kiirelt otsida infot,
midagi üksteisega jagada, teha koostööd lastevanematega ja kolleegidega,
lõimida õppetegevusse õppemänge, harjutusi, teste ja palju muud ning töö
tegemiseks ei pea minema kuhugi mujale, vaid kõik olulise saab ära teha rühmast
lahkumata. Uuringust selgus, et kõik õpetajad tulevad toime
tekstitöötlusprogrammiga luues dokumente, muutes neid ning suur osa õpetajatest
väitsid, et nad saavad hakkama ka programmi keerulisemate võimalustega. Ei ole
ühtegi õpetajat kes poleks selle programmiga kokku puutunud.
Tekstitöötlusprogrammiga toimetuleku kõrgeim hinnang on seletatav õpetajate
töös esmase programmiga, mida neil iga päev vaja läheb, millega tõesti kõik
õpetajad kokku puutuvad ja milleta tänapäeval enam hakkama ei saa. Selle programmi
kasutamis oskus on iseenesestmõistetav. Üks osa õpetaja professionaalsest
arengust on infotehnoloogiaalaste oskuste arendamine. Arvuti kasutamine
õppeprotsessis ei ole lihtsalt uus nähe innovaatilistes õppekavades, vaid üks
tähtsamaid abivahendeid tehnoloogia vallas. (Somekh & Davis, 1997, 97-98.) Kursuse
“Infotehnoloogia ja loovus” tähtsamateks teemadeks olid õppemängud veebis, fototöötlusprogrammid,
joonistusprogrammid ja pusled arvutis. Oskus kasutada arvutisse allalaetud
joonistusprogramme sai kõrgema hinnangu kui oskus kasutada veebipõhiseid joonistusprogramme.
(Eve Saare, 2015)
Üllatuseks oli kolmandiku
vastanute hinnang veebipõhiste fototöötlus- ja joonistusprogrammide kohta, kus
selgus, et nad pigem ei oska või üldse ei oska neid kasutada. Kristina Nugin
(2013) toetab mõtet, et IKT kasutamine alushariduses võimaldab lastel maailmast
osa saada koos helide ja pildiga oluliselt rohkem kui vanade traditsioonide juures
olles. Kalaš (2010) on öelnud, et IKT aitab vahendada sisu ja tegevusi, mis
kutsuvad ellu ja toetavad tugevaid ja produktiivseid emotsioone lastel. IKT
vahendid võivad olla lapse arengu mõjutamiseks. (Eve Saare, 2015)
Uuringust selgus, et et
õpetajad valisid õppe- ja kasvatustöösse lihtsama võimaluse, ainult fotode,
piltide ja videote esitlemise. Kasutegurilt õpetlikum, õppemängude mängimine
või puslede arvutis kokkupanemine õppetegevustes ei ole nii hästi kasutust
leidnud. Kursuse „Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias“ üheks suurimaks
teemaks oli dokumentide loomine, jagamine ja koostöö Google Drive keskkonnas.
Veerand vastanutest hindasid toimetulekut keskkonnas minimaalseks, saavad
hakkama lihtsamate nõuetega ehk täidavad kellegi loodut ja jagatut. Teine
veerand hindasid end hästi ja väga hästi hakkamasaavaks, mis lubab järeldada,
et see osa vastanutest on kõik sellel koolitusel osalenud ja töö seal
keskkonnas pole võõras. (Eve Saare, 2015)
Kokkuvõtvalt saab öelda, et
üle poole vastanutest on teadlikud Google Drive ühistöökeskkonnast ja oskavad
seal vajadusel tööd teha, kuigi osa neist pole koolitusel käinud. Google Drive
keskkond on kasutuses vähesel määral ja koolitusel osalenud ei ole keskkonna
võimalustega haaranud kaasa kolleege. Uuringust selgus, et keskkonda kasutatakse
vahest mõnele küsitlusele vastamiseks või registreerimise jaoks, mis on kellegi
poolt loodud ja saadetud. Keskkonnas toimetamine on võimalik iseseisvalt ära
õppida. Koostööd kolleegidega IKT vahendeid kasutades tehakse vaid oma
isiklikku või rühma e- posti kasutades ja nii infot või ideid jagades. Kuigi
oli nimetatud ka rühma blogi ja Facebooki kontot, siis nende osakaal on väga
väike. Google toodetest kasutati enim G-mail e-posti teenust, YouTube
keskkonda, Google otsingut ja Google kaarte. Siit sai järeldada, et neid Google
teenuseid kasutatakse aktiivsemalt, mis on seotud igapäevaeluga või kuhu inimesed
internetiotsingutega niigi satuvad. Koolitusel ühe olulise teema, Blogi
loomine, aga ei ole rakendunud ja leidis õpetajate hulgas vähe kasutust. (Eve
Saare, 2015)
Töö teoreetilise ja
empiirilise osa kooskõla oli hea. Peale koolituste tegemist on nii koolitajatel
kui ka lasteaia juhtidel hea saada tagasisidet koolituse kohta. Mida parandada
koolitajate poolt ja mida oodata õpetajate poolt. Juhtidena julgustada
õpetajaid uusi asju katsetama ja koos neid läbi viima, et kinnistuksid uued
teadmised. Uueks teadmiseks tuli mulle see, et Eestis on nii palju ilma
hariduseta õpetajaid, mis tuli mulle üllatusena välja sellest magistritööst.
Mis mind veel üllatas, et tegelikult on nii palju õpetajaid tööl, kes ei oskagi
digitaal vahenditega tööd teha. Mida
selle töö põhjal oleks võimalik edasi uurida, oleks see, kas vanema põlvkonna
õpetajaid huvitab see teema üldse? Ma pigem kaldun arvama, et nad hiilivad
koolitustest mööda ja ei arendagi end sel teemal, kuigi see oleks vajalik.
Ajaga tuleb ikkagi kaasas käia.
Kasutatud allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar