Magistritöö analüüs

Analüüs - HITSA IKT- alased koolitused lasteaiaõpetajatele ja saadud pädevuste rakendumine praktikas

Eva Maria Eevald

Valisin analüüsimiseks Eve Saare magistritöö, kuna see tundus minu jaoks huvitav ja samas ka aktuaalne teema.
Analüüsitavaks teemaks valisin HITSA IKT- alased koolitused lasteaiaõpetajatele ja saadud pädevuste rakendamine praktikas. Autor põhjendab uurimuse vajalikkust sellega, et lasteaiaõpetajad üle Eesti on nüüdseks viimase 4 aasta jooksul osalenud aktiivselt Tiigrihüppe SA poolt pakutud kolme erineva sisuga infotehnoloogiaalasel koolitusel, millest ühte pakutakse paralleelselt ka veebipõhisena Koolielu portaalis. Koolituste tagasisides on küsitud osalenutelt hinnangut iseendale õppijana, hinnangut korraldusele, koolituse sisule ja ootuste täitumisele. Ei ole läbi viidud hilisemat uuringut, kuidas koolitustel omandatut on rakendatud tööl. Selle põhjal tõstatus probleem, kas koolitustel osalenud lasteaiaõpetajad said juurde julgust infotehnoloogiavahenditega toimetulekuks ning kas rakendati oma teadmisi, infotehnoloogiavahendeid ja mitmeid programme õppetegevuste mitmekesistamisel. (Eve Saare, 2015)
Uurimistöö probleemist ja eesmärkidest lähtuvalt püstitati uurimisküsimused: 1. Milliseid IKT vahendeid ja tarkvara on õpetajatel oma töökohal võimalik kasutada? 2. Kuidas õpetajad hindavad enda oskusi kontoritarkvara ja kursustel tutvutud programmide kasutamisel? 3. Kuidas kursustel omandatut on rakendatud õppe- ja kasvatustöös? (Eve Saare, 2015)
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada Tiigrihüppe SA poolt 2010-2011 loodud ja 2010-2014. a läbiviidud koolitustel osalenute võimalused IKT vahendite kasutamiseks oma tööalases tegevuses ja arengus ning omandatud pädevuste rakendumine õppe- ja kasvatustegevuses. (Eve Saare, 2015)
Uurimise tulemused annavad ülevaate lasteaedade IKT vahendite hetkeseisust, koolituste kasutegurist ja infotehnoloogia kasutamisest õppe- ja kasvatustöös. Uurimistöö koosneb neljast peatükist, millest esimene annab ülevaate IKT rollist alushariduses. Teine peatükk annab ülevaate Tiigrihüppe SA poolt loodud kolme koolituse koolituskavast. Kolmas peatükk kirjeldab uurimistöö metoodikat ning neljandas peatükis analüüsitakse uurimistulemusi, koostatakse arutelu ja tehakse järeldused. (Eve Saare, 2015)
Uurimismeetodiks valiti kvantitatiivne meetod ning viidi läbi kirjalik küsitlus. Nimetatud meetod valiti seetõttu, et see on efektiivne olukorra kaardistamiseks. Kvantitatiivset uurimust iseloomustab eesmärk saada võimalikult palju objektiivseid empiirilisi andmeid piiritletud objektide kohta, materjalide kogumiseks kasutatakse üldjuhul standardiseeritud ankeete. Järeldused tulemuste kohta tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades tunnuste aritmeetilisi keskmisi. (Hirsijärvi & Huttunen , 2005, 179.)
Valim moodustati lasteaiaõpetajatest, kes olid osalenud nelja Tiigrihüppe SA koolitaja koolitustel. Valimist jäeti välja lasteasutuste juhid, keda koolitajad teadsid. Küsimustiku valikusse jäeti siiski juhtide ametinimetus sisse kuna nelja aasta jooksul võisid õpetajad oma ametiredelil edasi liikuda. Koolitajad, kellelt õpetajate e-posti aadressid saadi, olid viinud kontaktkoolitusi läbi Tallinna üldhariduskoolide arvutiklassides ja Harjumaa lähi valdade erinevate koolide arvutiklassides ning Jäneda kooli arvutiklassis. Osa koolitustest toimus e-õppena, mis viidi läbi Koolielu portaalis. Küsitlus saadeti laiali 383 lasteaednikule kes olid koolitustel osalenud. Vastuseid laekus 113, mis on 30% ankeedi saanutest. Paikkonniti jagunesid vastajad järgmiselt: kõige enam vastuseid 32.7% tuli Harjumaalt, üpris võrdväärselt Tallinnast, 28.3% ja Lääne-Virumaalt, 25.7% ning ülejäänud mujalt Eestimaalt 13.3%. Nendeks paikkondadeks osutusid Viljandimaa, Pärnumaa, Tartumaa, Läänemaa ja Raplamaa. Vastanutest 93 olid rühmaõpetajad, kuid vastuseid tuli ka 4 muusikaõpetajalt, 3 liikumisõpetajalt, 2 õpetaja-abilt ning 2 logopeedilt. Direktorina ja õppealajuhatajana määratlesid end 9 vastajat. (Eve Saare, 2015)
Vastavalt uurimisprobleemile töötati välja küsimustik. Küsimustik sisaldas valikvastustega-, hinnangulisi- ja avatud küsimusi. Mitme küsimuse juures paluti anketeeritaval oma arvamusi põhjendada ning iga küsimuste bloki lõpus oli võimalus vastajatel veel kirjutada oma mõtteid, kui sooviti midagi lisaks öelda. Küsimusi oli ankeedis kokku 55 ja need olid jagatud kuueks valdkonnaks:
1. IKT vahendid lasteaias - rühma ja lasteaia varustatus IKT vahenditega. Uuriti, millised IKT vahendid on rühmas olemas igapäevaseks kasutamiseks ja millised vahendid ühiseks kasutamiseks terve lasteaia personali tarbeks. Küsiti, kas kasutatakse ka mõnda isiklikku seadet ja paluti anda üldine rahuloluhinnang IKT vahendite olemasolu kohta rühmas (6 küsimust).
2. Õpetaja pädevused loetletud programmide kasutamisel - õpetaja isiklik hinnang põhilise kontoritarkvaraga (tekstitöötlus-, tabeltöötlus-, fototöötlusprogramm, esitluse loomise tarkvara, joonistusprogramm) toimetuleku kohta skaalal 1-5 ni. (7 küsimust).
3. Loovus ja IKT – veebimaterjalide isiklik kasutamine õppe- ja kasvatustöös lastega ning IKT kasutamise olulisus õppe- ja kasvatustöös lastega, kus esimesele osale küsimustest anti hinnang, kui tihti kasutatakse veebis leiduvat ja teisele osale küsimustest anti olulisushinnang sõnastatud eesmärkidele, kas on väga oluline või üldse mitte oluline (14küsimust).
4. Suhtlemine ja koostöö – milliseid Google vahendeid kasutatakse, kuidas omavahel suheldakse ja tehakse koostööd ning kuidas infot ja ideid ning parimat praktikat jagatakse. Osale küsimustest anti hinnang skaalal 1-5 ni (7 küsimust).
5. Loomine – kas õpetaja on ise loonud õppe- ja kasvatustöö jaoks midagi ja mida on ta loonud koostöös lastega ning kas õpetaja vajab abi või tuge IKT kasutamisel õppe- ja kasvatustöös. Osale küsimustest anti hinnang skaalal 1-5 ni.
6. Tagasivaade Tiigrihüppe SA koolitustele – kas koolitused arendasid oskusi tööks IKT vahenditega, pakkusid ideid ja mis inspireeris nii, et kohe töös kasutati (8 küsimust).
7. Vastaja taustaandmed – lasteaia asukoht, vanus, haridus, tööstaaź, ametinimetus (5 küsimust). (Eve Saare, 2015)

Uurimust tutvustav elektrooniline kaaskiri koos küsimustiku internetiaadressiga saadeti õpetajatele isiklikele meilidele. Kõik kellele küsimustik saadeti, olid naised. Soo määratlemine jäi taustaandmete uurimisest välja, kuna koolitajad teadsid, et osalejateks olid vaid naised. Küsitlus viidi läbi aprillikuu alguses ja vastamiseks anti aega kaheksa päeva. Vastuseid laekus 113, mis on 30% laiali saadetud ankeetidest. Ankeetküsitluse vastused laekusid Google Drive keskkonda ning programm moodustas automaatselt vastustest esmased kokkuvõtted. Andmete analüüsimiseks ja jooniste loomiseks kasutati Microsoft Office Excel 2007 tabeltöötlusprogrammi. (Eve Saare, 2015)
Uurimusest selgus, et lasteaedade varustatus IKT vahenditega on oluliselt paranenud, mis tagab ka paremad võimalused oma töös tehnoloogiat kasutada. Kui aastal 2011, Mägi, K. oma uurimistöös selgitas välja, et vastanutest 50% oli arvuti ja internetiühendus rühmas, siis praeguse uurimuse tulemusel selgus, et vastanutest 93% on arvuti ja internetiühendus rühmas olemas. Selgus, et kindlalt 50% õpetajatest on rühmas ka kõlarid. Siit saab järeldada, miks 77% õpetajatest on üldiselt rahul IKT vahenditega rühmas. See on seletatav, et vastav tehnika annab võimaluse õppetöösse integreerida helidega seotud õppematerjale, kiirelt otsida infot, midagi üksteisega jagada, teha koostööd lastevanematega ja kolleegidega, lõimida õppetegevusse õppemänge, harjutusi, teste ja palju muud ning töö tegemiseks ei pea minema kuhugi mujale, vaid kõik olulise saab ära teha rühmast lahkumata. Uuringust selgus, et kõik õpetajad tulevad toime tekstitöötlusprogrammiga luues dokumente, muutes neid ning suur osa õpetajatest väitsid, et nad saavad hakkama ka programmi keerulisemate võimalustega. Ei ole ühtegi õpetajat kes poleks selle programmiga kokku puutunud. Tekstitöötlusprogrammiga toimetuleku kõrgeim hinnang on seletatav õpetajate töös esmase programmiga, mida neil iga päev vaja läheb, millega tõesti kõik õpetajad kokku puutuvad ja milleta tänapäeval enam hakkama ei saa. Selle programmi kasutamis oskus on iseenesestmõistetav. Üks osa õpetaja professionaalsest arengust on infotehnoloogiaalaste oskuste arendamine. Arvuti kasutamine õppeprotsessis ei ole lihtsalt uus nähe innovaatilistes õppekavades, vaid üks tähtsamaid abivahendeid tehnoloogia vallas. (Somekh & Davis, 1997, 97-98.) Kursuse “Infotehnoloogia ja loovus” tähtsamateks teemadeks olid õppemängud veebis, fototöötlusprogrammid, joonistusprogrammid ja pusled arvutis. Oskus kasutada arvutisse allalaetud joonistusprogramme sai kõrgema hinnangu kui oskus kasutada veebipõhiseid joonistusprogramme. (Eve Saare, 2015)
Üllatuseks oli kolmandiku vastanute hinnang veebipõhiste fototöötlus- ja joonistusprogrammide kohta, kus selgus, et nad pigem ei oska või üldse ei oska neid kasutada. Kristina Nugin (2013) toetab mõtet, et IKT kasutamine alushariduses võimaldab lastel maailmast osa saada koos helide ja pildiga oluliselt rohkem kui vanade traditsioonide juures olles. Kalaš (2010) on öelnud, et IKT aitab vahendada sisu ja tegevusi, mis kutsuvad ellu ja toetavad tugevaid ja produktiivseid emotsioone lastel. IKT vahendid võivad olla lapse arengu mõjutamiseks.  (Eve Saare, 2015)
Uuringust selgus, et et õpetajad valisid õppe- ja kasvatustöösse lihtsama võimaluse, ainult fotode, piltide ja videote esitlemise. Kasutegurilt õpetlikum, õppemängude mängimine või puslede arvutis kokkupanemine õppetegevustes ei ole nii hästi kasutust leidnud. Kursuse „Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias“ üheks suurimaks teemaks oli dokumentide loomine, jagamine ja koostöö Google Drive keskkonnas. Veerand vastanutest hindasid toimetulekut keskkonnas minimaalseks, saavad hakkama lihtsamate nõuetega ehk täidavad kellegi loodut ja jagatut. Teine veerand hindasid end hästi ja väga hästi hakkamasaavaks, mis lubab järeldada, et see osa vastanutest on kõik sellel koolitusel osalenud ja töö seal keskkonnas pole võõras. (Eve Saare, 2015)
Kokkuvõtvalt saab öelda, et üle poole vastanutest on teadlikud Google Drive ühistöökeskkonnast ja oskavad seal vajadusel tööd teha, kuigi osa neist pole koolitusel käinud. Google Drive keskkond on kasutuses vähesel määral ja koolitusel osalenud ei ole keskkonna võimalustega haaranud kaasa kolleege. Uuringust selgus, et keskkonda kasutatakse vahest mõnele küsitlusele vastamiseks või registreerimise jaoks, mis on kellegi poolt loodud ja saadetud. Keskkonnas toimetamine on võimalik iseseisvalt ära õppida. Koostööd kolleegidega IKT vahendeid kasutades tehakse vaid oma isiklikku või rühma e- posti kasutades ja nii infot või ideid jagades. Kuigi oli nimetatud ka rühma blogi ja Facebooki kontot, siis nende osakaal on väga väike. Google toodetest kasutati enim G-mail e-posti teenust, YouTube keskkonda, Google otsingut ja Google kaarte. Siit sai järeldada, et neid Google teenuseid kasutatakse aktiivsemalt, mis on seotud igapäevaeluga või kuhu inimesed internetiotsingutega niigi satuvad. Koolitusel ühe olulise teema, Blogi loomine, aga ei ole rakendunud ja leidis õpetajate hulgas vähe kasutust. (Eve Saare, 2015)
Töö teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla oli hea. Peale koolituste tegemist on nii koolitajatel kui ka lasteaia juhtidel hea saada tagasisidet koolituse kohta. Mida parandada koolitajate poolt ja mida oodata õpetajate poolt. Juhtidena julgustada õpetajaid uusi asju katsetama ja koos neid läbi viima, et kinnistuksid uued teadmised. Uueks teadmiseks tuli mulle see, et Eestis on nii palju ilma hariduseta õpetajaid, mis tuli mulle üllatusena välja sellest magistritööst. Mis mind veel üllatas, et tegelikult on nii palju õpetajaid tööl, kes ei oskagi digitaal vahenditega tööd teha.  Mida selle töö põhjal oleks võimalik edasi uurida, oleks see, kas vanema põlvkonna õpetajaid huvitab see teema üldse? Ma pigem kaldun arvama, et nad hiilivad koolitustest mööda ja ei arendagi end sel teemal, kuigi see oleks vajalik. Ajaga tuleb ikkagi kaasas käia.


Kasutatud allikad:


Kommentaarid